Kuidas me lõpuks koos pildistamas käisime

Naljaks lugu küll, KeTa taga on küll kaks fotograafi, kes alustasid pildistamist koos aga viimasel ajal on see pigem haruldus leida meid koos pilte püüdmas. Ma ise arvan ,et ma olen piisavalt jäärapäine ja tahan kõike katsetada. Tanel on aga vastupidi juba vana kala, kes teab milliste reeglite järgi peaks pilte tegema. 

Ühel õhtupoolikul suundusime muuli juurde, minu jaoks juba päris tavaline asukoht kus pildistada, aga ma polnud veel püüda saanud päris seda loojangut mis ma tahtsin, kus oleks natukene rohkem värvi kui ainult kollane. Eelnevast korrast hakkas mulle silma üks fotovõimalus mida ma millegipärast kasutada ei taibanud, seekord sai aga viga parandatud ja nii ma seal märja liiva sees istusin ja klõpsisin. Kätte sain sellise pildi: 

SAN_1340.jpg
SAN_1334.jpg

Muidugi naljaks oli see ,et mulle tundus, justkui Tanel oleks mu osas alla adnud :D Siis otsustasin ma aga hoopis teda pildistada, omas elemendis. Mulle meeldivad kuidas need pildid välja kukkusid.  Üldse tunnen ma inimestega rohkem sidet kui loodusega. See on muidugi hetkeline tunne, see kõik võib muutuda, kui ma omandan vastavad oskused.  Koos on tõsiselt vinge pildistada aga ma ootaks nagu mingit challengit, tahaks midagi uut, kusagil uues asukohas, kus ma ennast enam liialt mugavalt ei tunneks. Mõni uus linn oleks selle jaoks super. Mu süda muidugi tuksub ka endiselt mahajäetud kohtadele, meil on plaan leida mõni niisugune ja kindlasti sellest ka siis kirjutada. Praeguseks lasen teil vaadata parimad palasid tollest õhtust ja pakkumine endiselt jõus, kui keegi soovib tulla minule või Tanelile katsejänesteks siis oleme avatud igasugustele pakkumistele.

 

Ketryn 

SAN_1327.jpg