Põgenemine Pärnu vanglast

Peale seda, kui panime üles haiglas tehtud pildid võttis meiega ühendust CCCP põgenemistoad ja pakkus, et me tuleks ja põgeneks vangla põgenemistoast, mis oli suurepärane kogemus. Minu jaoks küll mitte esimene kord aga Taneli jaoks oli kogemus esmakordne.

Laupäeval seadsime sammud juba tuttavale rajale ja ligi hiilis ärevus, just nagu haiglasse minnes. Pidime veidikene väravate taga ootama.Üsna varsti hakkas rahvas kogunema. Minu arvates on kõige vingem see, et sind visatakse tundmatus kohas vette sulle täiesti võõraste inimestega. Täpselt kell kuus avanesid väravad ja meid tervitasid kaks väga valjuhäälset ja kurja valvurit. Seati meid seina äärde ritta ja tehti selgeks mis reeglid selles asutuses kehtivad. Liikusime edasi väga kõhedasse vangla vanimaisse hoonesse mille ajalugu on niivõrd kirju, et puhtal selle põhjal tekib kõhe tunne. Andsime kõik allkirjad, et oleme valmis katsumusteks mis meid ees ootab. Meie esimene katsumus oli see, et Tanelit ja mind pandi kahte täiesti erinevasse punti, mis tähendab seda ,et polnudki ühtegi tuttavad nägu, kellega tuli tööle asuda.

Oma tiimi kohta ma võin öelda ,et väga nupukad ja toredad inimesed. Alguses ei saanud me nagu vedama ja siis enam pidama. Visati meid korra ka kartsa mis oli kõige kõhedam. Täiesti kottpime ja sellel hetkel hakkab sul peas vasardama hoone ajalugu ja siis teeb kujutlusvõime oma töö ( hahaha). Taneli sõnul oli ka temal väga tore punt kellega ühiselt mõistatusi lahendati. Käisid ka nemad ennem kartsa viskamist läbi kaks ruumi, ühel ruumil oli  luuk kinni kiilunud ja nad pidid natukene jõudu kasutama.

Lõpuks algab mäss kus kongid peavad omavahel koostööd tegema. Muusika on väga vali ja vangla täis tossu, midagi näha on väga raske. Ma olin üllatunud, kui avastasin ,et mängu lõpplahendus on ära muudetud. Tegelikult oli see ainult positiivne külg, sest ma ei pidanud kordama seda mis me esimesel korral juba tegime. Meie kõigi jaoks lõppes asi positiivselt ja me saime vanglast põgenema.

Tanel jäi kogetuga väga rahule, küll aga ütleb ta, et ta ootas veel hirmsamat kogemust. Rohkem oli lõbus kui hirmus. Kuid on väga lahe olla ühes ruumis inimestega keda näed esimest korda.

Mina võtan oma kaks kogemust kokku nii. Tegelikult on väga suur vahe kas sa lähed põgnema sõpradega või võõrastega. Teise variandi puhul on vapustav vaadata seda, kuidas hakatakse koostööd tegema, õpitakse üsna kiirelt tundma üksteise tugevusi ja nõrkusi.

Järgmine kord, kui otsite midagi mida sõpradega teha siis cccp põgenemistoad on täpselt õige koht selleks. Neil on pärnu peale kolm kohta, kus seda teha saab. Mina olen neist kahes käinud ja kiidan ka teisi tube kogetu põhjal. Kui sul tekkis huvi, siis saad täpsemat infot nende kodulehelt :  https://pogenemistoad.ee/  





 

Keta

SAN_0340.jpg