Mahajäetud kohad ja nede külastamine

Ma kaalusin päris pikalt kas seda teemat puudutada või mitte, otsustasin siiski, et praegusel momendil on see lausa hädavajalik. Esimest korda külastasime meie Pärnu vanat haiglat umbes kümme kuud tagasi. Minu üks suurimaid unistusi oli maja uurida ja näha mis ta endas peidab, ma olen aastaid seal haigla ümber tiirled leidmatta julgust sisse astuda. Taneliga tutvudes, selgus üsna pea, et ka tema on soovinud seal pildistada ja filmida pikka aega ja nii see plaan sinna minna sündiski. Mina panen ausalt käe südamele ja saan öelda, et meie dokumenteerisime seal iga detaili ja ainus millega me mööbeldasime olid uksed mida liigutasime, et pääseda erinevatesse ruumidesse.

SAN_6957.jpg

Mida me nägime aga siis, kui pea aasta hiljem kohta uuesti külastasime? Kõik aknad mis vähegi sai, olid sisse löödud. Järele jäänud kraanikausid olid sodiks visatud, UKSED olid eest kangutatud. Palun selgitage mulle miks üks terve inimne nii tegema peaks? Tegemist on muinsuskaitse mälestisega, miks sa üldse arvad, et nii on okei? Tahad minna ja vaadata? Keegi ei keela sind, aga miks sa pead lõhkuma ja nõmetsema? Mida sa oma peas mõtled, palun tule räägi mulle ka, sest minu mõistus ei võta. Me oleme nähtud pildist veel siiani löödud.

Meile on tulnud väga palju emaile küsimusega, kuidas me sinna saime ja mis selleks tegema peab, et sinna pääseda. Teate, selle küsimusega pole mõtet meie poole pöörduda, sest meie ei ütle. Mitte sellepärast, et me kadedad ja õelad oleme vaid selletõttu mis me nägime. Lisainfoks ütlen ,et nüüd on majale paigaltatud töötav kaamera ja liikumisandurid, palun ärge üritage sinna sisse murda.

Vahet pole millist mahajäetud kohta külasate, ükskõik kui lagunenud või halvas seisus see on, palun P A L U N tehke seda austusega!

Ketryn