Laste sünnipäevad ja töö fotopoes

Ma olen blogist häbiväärselt kaua eemal olnud, aga ma luban, et selleks on olnud üks põhjus. Nimelt asusin ma tööle fotopoodi, ja olen usinalt omandanud oskusi mida mul seal töötamiseks tarvis läheb. Minu jaoks tuli see pakkumine üsna ootamatult, aga ma olen super rahul, sest tunnen lõpuks elus punkti mis viib mind edasi ja arendab mu erialaks vaja minevaid oskusi.

Lisaks tahtsin ma veel rääkida laste sünnipäevadest, kuhu mind pildistama on kutsutud. Minu arust on super äge idee palgata fotograaf ka sellisteks puhkudeks. Ma pole ise selle peale varem tulnudki, aga kui mulle kirjutas üks ema ja seda palus, siis loomulikul võtsin väljakutse vastu ja pean ütlema, et lapsi on nii tore pildistada, siirad ja lõbusad nagu nad on. Muidugi mulle kui fotograafile ülim väljakutse, sest nad on väledad ja vahetavad oma positsiooni väga ruttu. Niisis võib kõrvalt näha pilti kuidas fotograaf koos lastega jookseb :D Ma olen avatud kõikidele pakkumistele, tulen mängin meeleldi teie lastega letsu, püüdes samal ajal pildile siirad emotsioonid.

Ketryn

Mahajäetud kohad ja nede külastamine

Ma kaalusin päris pikalt kas seda teemat puudutada või mitte, otsustasin siiski, et praegusel momendil on see lausa hädavajalik. Esimest korda külastasime meie Pärnu vanat haiglat umbes kümme kuud tagasi. Minu üks suurimaid unistusi oli maja uurida ja näha mis ta endas peidab, ma olen aastaid seal haigla ümber tiirled leidmatta julgust sisse astuda. Taneliga tutvudes, selgus üsna pea, et ka tema on soovinud seal pildistada ja filmida pikka aega ja nii see plaan sinna minna sündiski. Mina panen ausalt käe südamele ja saan öelda, et meie dokumenteerisime seal iga detaili ja ainus millega me mööbeldasime olid uksed mida liigutasime, et pääseda erinevatesse ruumidesse.

SAN_6957.jpg

Mida me nägime aga siis, kui pea aasta hiljem kohta uuesti külastasime? Kõik aknad mis vähegi sai, olid sisse löödud. Järele jäänud kraanikausid olid sodiks visatud, UKSED olid eest kangutatud. Palun selgitage mulle miks üks terve inimne nii tegema peaks? Tegemist on muinsuskaitse mälestisega, miks sa üldse arvad, et nii on okei? Tahad minna ja vaadata? Keegi ei keela sind, aga miks sa pead lõhkuma ja nõmetsema? Mida sa oma peas mõtled, palun tule räägi mulle ka, sest minu mõistus ei võta. Me oleme nähtud pildist veel siiani löödud.

Meile on tulnud väga palju emaile küsimusega, kuidas me sinna saime ja mis selleks tegema peab, et sinna pääseda. Teate, selle küsimusega pole mõtet meie poole pöörduda, sest meie ei ütle. Mitte sellepärast, et me kadedad ja õelad oleme vaid selletõttu mis me nägime. Lisainfoks ütlen ,et nüüd on majale paigaltatud töötav kaamera ja liikumisandurid, palun ärge üritage sinna sisse murda.

Vahet pole millist mahajäetud kohta külasate, ükskõik kui lagunenud või halvas seisus see on, palun P A L U N tehke seda austusega!

Ketryn

Hotell Von Stackelberg

Eelmisel nädalal saime võimaluse teha koostööd hotelliga Von Stackelberg. Hotell ise asub Tallinnas vanalinna läheduses. Mulle isiklikult väga meeldis interjöör, selline väljapeetud ja maitsekalt minimalistlik, kuid siiski ei olnud tegemist tüüpilise skandinaavia stiilis modernse hotelliga. Tuba ise oli avar, kaunite detailidega, eriti meeldis mulle lai aknalaud, kus pikema peatumise puhul oleks eriti mõnus tööd teha või miks mitte raamatut lugeda. Tegemist oli ZEN toaga, mis tähendas seda, et toas oli mõnus mullivann, mille ma ka järgi katsetasin. Lisaks on neil hotelli poolt kõik vajalik ,et saaksid kavaliteetse meeliergutava elamuse. Muidugi toast ma pilti teha ei taibanud, sest see polnud otseselt ka mu ülesandeks. Nautisin lihtsalt hetke.

Kohale jõudes läks meil ka natukene kiireks, sest Lona oli vaja pildistamiseks valmis sättida, meile oli tunniks broneeritud all asuv väike spaa ala. Minu jaoks jällegi midagi uut, ma pole ennem veel spaas pildistanud, ega ka mitte üsna kehvade valgusoludega ruumides. Sellel hetkel tundsin ma väga puudust välgust, mis õnneks üsna pea ka mu varustuses olemas on.

Ma arvan, et Lonast saime päris head pildid, mis oligi eesmärk tegelikult. Spaa osa ise on väga väike, kahe saunaga ja ühe vanniga. Küll aga oleksin ma hea meelega lasknud endale mõne hoolitsuse teha, sest hoolitsuste ruumid olid väga hubased ja mõnusad. Kui te otsite Tallinnas mõnusat hubast hotelli kus peatuda, siis soovitan mina kindlasti Von Stackelber hotelli.

Mugavustsoonist välja

Eelmisel reedel pidasime perega õe sünnipäeva. Kuna ma Tanelile oma ustava 35mm objektiivi olin välja laenanud pidin ise hakkama saama 50mm objektiiviga. Mis oli mulle väga suur mugavustsoonist välja astumine, ma pidin üsna palju vaeva nägema, et kõik pildile saada, mis ma soovisin. Ennem kui pidu algas siis sain õe nõusse ,et teeksime paar klõpsu õues, ma olen hullult kaua tahtnud teda pildistada, aga ta ei ole just kõige parema meelega vedu võtnud. Kuna tegemist oli mulle täiesti võõra objektiiviga siis mulle tundus ,et ega ma erilisi pilte sealt kodu hoovist küll ei saanud, et heade piltide saamiseks oleksin ma pidanud vähemalt katusele ronima. Hiljem arvutis muidugi selgus, et sain päris head klõpsud. Panen teile mõned siia vaatamiseks ka.

Rääkides mugavustsoonist välja tulemisest, siis ma soovitan kõigile kes alustavad fotograafias, minna pilte püüdma mingi täiesti sellise objektiiviga millega sa ennast sugugi mugavalt ei tunne. Õpitakse ju kogemustest ja kui te ei luba endal uusi asju kogeda jäätegi ühele kohale toppama. Tegelikult on sedasi ükskõik millises valdkonnas .

Update ka vlogide koha pealt, materjal on filmitud ja nüüd tuleb see materjal kokku sobitada ja üles laadida, seega stay tuned!

Ketryn

Inspiratsioon

Mõtlesin kirjutada natukene sellest, kust, kellelt ja kuidas ma inspiratsiooni ammutan. Algaja fotograafina on kindlasti vaja eeskujuks kedagi, kelle oskuste poole sa püüelda sooviksid .Nagu ilmselt enamus inimesi kolisin ma kohe youtube ja vaatasin läbi sadu ja sadu videosid. Küll poseerimisest, lightroomist, valguse asetamisest jne. Ma olen hästi selline inimene, et ma ei ammuta koheselt selliselt infromatsiooni, et ma oskaks ümber jutustada mis ma seal videos parasjagu nägin, aga mulle tulevad asjad meelde just nendes teatud olukordades.

Üks minu vaielamatuid lemmikuid youtube maastikul on Peter Mcinnon, Ta on väga kirglik selles mida ta teeb ja on eeskujuks väga paljudele. Viis kuidas ta õpetab ja ise kõigesse elevusega suhtub see on väga inspireeriv. Selleks ,et mõista viskan siia kohe ühe tema video lingi ja vaadake ise järgi! Peter, ma tahan sinuga sõbraks saada!

Teine minu isiklik suur kirg on mahajäetud kohad ja sealt ka teine eeskuju. Ma olen palju mõelnud, et peaks ehk youtubega ka algust tegema ja oma seiklusi vlogima. Minu vaieldamatu lemmik on Exploring with josh. Sarnaselt Peterile on tegemist väga kirgliku inimesega, kes oskab öelda nii õigeid asju, motiveerimaks sind kõiges millega sa parasjagujust tegeled. Olen soetanud endale ka tema kaks merchi ja olen täitsa exploring crew liige. Lisan siia ka tema video, et saaksite ise veenduda kui vinge kujuga tegemist on! Josh, ma soovin ,et ma saaks sinuga kunagi koos seigelda!

Näitan ette ka mõlemad pusad mis ma Joshi merchist tellisin, parempoolne oli ta kõige esimene katsetus ja vasakul on päris tema enda loodud bränd mida ta kutsub “ Rise above”

Ma soovin, et kõik kes te alustate millegagi mis on südamelähedane, leidge omale inimesed ümber, kes teid inspireerivad ja kui motivatsioon langeb alla nulli, et oskaksite selle uuesti üles leida just õigeid asju lugedes, vaadates või õigete inimestega koos aega veetes!

Ketryn

WKND festival ja MTV Asia

Ma arvasin ,et see aasta on minu jaoks veidi erinev ja WKND festivali ma ei külasta. Tegelikult oli selline plaan ka kuni festivali teise päevani. Sellel päeval olin ma kodus just kokku leppinud õhtuse loojangu pildistamise ja arutasime asjaolusid, kuidas ja mida kaasa võtta ning kuidas poseerida. 

Endalegi ootamatult avastasin ma, et Keta mailile oli kiri laekunud. avasin selle ja pidin esmalt kolm korda lugema mis kiri ütles, ma ei suutnud oma silmi uskuda, veel vähem sain ma aru, kes selle kirja saatnud oli ja pean ausalt ütlema ,et pidasin seda lihtsalt spammiks. Saatsin siis kirja heale sõbrannale edasi ja ta ütles ,et jah tõepoolest tahetakse sind täna filmima WKND festivalile ja JAH see on MTV aasia, kes sind sinna soovib.

Saatsin kiirelt vastu meili, selgitamaks, milline on mu varustus ja kas neile on see piisav. Sain sama kiirelt vastuse, et kõik sobib ja paluti tulla festivali meedia värava juurde kella viieks õhtul. See tähendas seda ,et mul oli aega täpselt kolm tundi kõik ümber paigutada ja ennast valmis sättida. Teate, mind valdas ausalt paanika, niii suur paanika, sest ma polnud elus ühtegi klippi filminud. Samas kes ei riski, see ju shampust ei joo? Võtsin südame rindu ja otsustasin, et ma teen selle ära.

Esmalt läksin ma muidugi täitsa vales suunas ja liikusin täiesti tavaliste väravate juurde. Õnneks sain meeskonnalt kiirelt juhised kuhu pean edasi liikuma ja suundusin äreval sammul sihtpunkti. Leidsin peagi õige värava ja jäin Ianit ootama, kes siis mulle sissepääsu andis. Tegemis oli väga omapärase ja laheda Aasias üsna tuntud artistiga. Jutustada oli väga palju ja õnneks tundsin ma ennast temaga kohe väga mugavalt. 

Melu oli super, palju põnevat kuhu süveneda ja tegevusi jätkus nii palju, et me ei jõudnud kõike üles filmida. Mis minule oli ehk kõige põnevam asja juures oli sissepääs meedia alasse. Nägin väga palju kodumaal tuntud tegelasi ning mõnega vahetasin paar sõnagi. Mul oli au filmida üles intervjuu Galatise ja Martin Jenseniga. Olime väga lähedal, et üles filmida vestlus ka Kygoga aga temal oli nii palju teisi meedia kanaleid kuhu oli vaja intervjuu anda, et me ei pääsenud löögile, küll aga saime kõrval jälgida teisi kanaleid, kes temaga vestlesid. Panen teile siia ka mõned pildid, mis on muidugi telefoniga tehtud, kaamera tegeles ju filmimisega ;) 

40986036_1937848196509045_8134913211062288384_n.jpg
40644052_1225745104234707_9119516205764313088_n.jpg
41056488_220166745519889_4245575507103449088_n.jpg

Ma võtaks kogu selle ürituse kokku ülivõrdes! See oli minu jaoks SUPERHÜPPER kogemus! Ma sain proovida midagi, mida ma pole veel proovinud, sain näha artiste ja sain tunda teiste fotograafite toetust, mulle nii hullult meeldib, kuidas soovitakse edu ja küsitakse kuidas kulgeb kui peaksid kaameraga ringi liikuma. Lõpetuseks pani Tanel mu filmitud klippidest ka kiire video kokku, mis aga hiljem MTV Aasiale läheb seda saan ma näha ilmselt alles sügisel. 

40650236_2173908606209174_2782141361783046144_n.jpg

 

Ketryn

PSY Nation

Mõni aeg tagasi avanes mul suurepärane võimalus pildistada klubis üritus, mille nimi on PSY Nation. Tegemist on väga vinge kokkusaamisega kus tehakse UV maalinguid ja saali on paigaldatud UV lambid ning meeletult ägedad stringart mandalad. Minu ülesanne oli siis pildistada tegelikult väga pimedates tingimustes ja ma esmalt kartsin, et ma ei saa sellega üldse hakkama. Närveerisin kohutavalt aga õnneks on mul väga tore sõprusringkond, kes mind toetas ja panid mu uskuma ,et ma saan sellega hakkama. 

Läksin meelega varem kohale, et saaksin seaded paika panna, et peol oleks võimalikult lihtne. Ma pean ausalt tunnistama, et ma olin hetkeks täitsa paanikas, sest ma ei saanud üldse aru, mis seadmeid ma peaksin kasutama, et pildid välja tuleks. Ma olin õnnega koos, et mul oli kaasas sõbranna, kes juhtis mu istuma ja palus rahulikuks jääda, kirjutasin Tanelile ja sain lõpuks seaded paika ja pidu võis alata. Alguses käisin ma muidugi üsna arglikult ringi ja tegin mõned üksikud pildid. Lavale ma võõra DJ ajal ronida ei julgenud. Pildistasin lava eest- Muidugi peo kulgedes muutusin ise ühe ensekindlamaks ja lõpuks läksin ka lavale pildistama.

Järgmisel päeval tulin ma neid pilte töötlema Taneli juurde, kuna mul endal pole just teab mis võimas arvuti. Ma tihti mõtlen selle ,et paljud inimesed usuvad, et fotograaf tuleb kohale ja teeb ainult pildid ja ongi kõik, kuigi tegelikult suurem töö algab alles pärast pildistamist, kui pildid tuleb ära töödelda. Mina istusin Taneli juures 9 tundi töödeldes ja läbi vaatates enam kui 1200 pilti. Ma ausalt kartsin väga, et mul ei olegi midagi töödelda, et midagi ei tulnud välja aga nagu ma hiljem mõistsin siis ikkagi sain ma ülesandega hakkama küll. Mis peamine Jorma, kes üritust korraldab jäi minuga rahule ja see oli minule suurim kompliment. Kindlasti toksige instagrami "Jorma fotograafia" ja leiate suurel hulgel lahedat stringarti! 

Ma soovin lõpetuseks öelda, et võtke elus riske, kui te midagi armastate ja südamest teete siis võtke vastu igasugused pakkumised, ka sellised milles te eriti kindlad pole, sest lõpuks loeb siiski kogemus, milles õpitakse.

Suurimad tänud Jormale, kes mulle selle ülesande usaldas.

39074853_1902348703160408_8329087217930600448_o.jpg
39024286_1902344016494210_88440527745187840_o.jpg

 

 

Ketryn 

Tanel kirjutab fotojahi finaalist

Ärkasin hommiku messengeri lõugamise peale kus Ketryn oli kirjutanud PALJU ÕNNE sa said finaali!!! Ja ma läksin kohe vaatama, et kas tõesti saingi finaali ja minu nimi oli listis.Kui ma kahtlesin, et ma poolfinaali pääsen siis finaaliga ma uskusin ja lootsin sest seal polnud muud võimalust kui ma oleks pidanud edasi pääsema aga mis koha ma seal saan vat seda ei tea aga poodiumi kohale olen valmis ma minema.

Teemaks oli siis tasakaal ja oehh kuidas miljonid mõtted käisid peast läbi aga mis oleks see hea ja kuidas? Esimesena ma mõtlesin äkki teeks kividest torni aga Ketryn ütles, see läheb liiga üksluiseks sest sa juba kasutasid neid kive. Ma mõtlesin ka mingi kaalude ehitamisele aga see oleks ilmselt liiga lihtne. Võtsin ette oma kõige nõrgema külje ja sõitsin selleks veel kolm tundi sinna ja kolm tundi tagasi bussiga Pärnust Tartu ja õhtu tagasi. Ilm oli kohutavalt palav aga õnneks bussides oli jahe.Minu hetkene nõrgim külg on siis inimeste pildistamine veel.

Mõte oli teha jooga poosi kusagil kivil ja kuidas ta hoiab veel päikest aga seda ei saanud juba ajaliselt teha sest busse nii hilja ei tulnud tagasi ja ööbima ma ka seal ei hakanud.Kas ma siis sain pildi mida ma soovisin? Ei saanud ja mul tuli läbi kukkunu tunne aga noh vähemalt finaal.

Ketryn siis ütles aga teeme kaardimaja? See oli suurepärane idee. Ma lootsin küll selle valges ära teha aga jäi ikkagi pimeda peale. Ketryn oli tõesti tubli ja ehitas selle ise valmis. Liimis seda tugevasti üle tunni aja ja see pidi kuivama ka ju ja oligi pime .Mõtlesin siis toas tseeni välja ja selle peale läks jube kaua aega ja oli hilja ning pilt oli vaja hommikuks ju valmis saada ja sellega kukkus kiirustama.Tegi siis idee poolest väga laheda pildi aga teostus jäi nõrgaks. Kui sain seitsmenda koha ja eraldi toodi minu nimi veel välja, et tehnilise poolega oleks võinud julgem olla aga oli super hea idee .Oleks olnud jackpot kui oleks kvaliteeti olnud. Kuigi jahi alguses öeldi oluline on teostus mitte kvaliteet või millega pildistad ja ilmselt sellepärast ma kvaliteedi pärast ka väga ei pingutanud aga nagu välja tuli kui oleks seda teinud siis oleks võinud esimene olla ja korraldaja tuli minuga facebookis isiklikult rääkima millest olin meeletult meelitatud. Mind kiideti igati pidi kuigi tegelikult need kiitused peaks minema kõik Ketrynile sest tema selle ideega ikkagi lõpuks välja tuli aga see fotojaht oli mega lahe ja ootan juba talvist jahti .Ma ei tea kas seal nüüd nii kaugele jõuan aga see võit oli tõsiselt lähedal ja ma isegi ei pingutanud väga selle nimel. Äkki kui järgmisel rohkem vaeva näen siis võin ka võita? Ma oleks olnud tõesti üllatunud ka sest ma võitlesin ikkagi lõpus väga kaua aega tegelenud fotograafidega kes on profesionaalsed ja teenivaad raha. Milline ego boost oleks võita sellised fotograafid aga ma olen oma seitsmenda kohaga väga rahul ja väga õnnelik, et nii kaugele üldse jõudsin.

SAN_4799.jpg

Tanel

 

Tanel kirjutab fotojahi poolfinaalist

Kuna Ketryn juba rääkis fotojahi algusest ka minu osast siis ma mõtlesin, et sellest ma kirjutama ei hakka ja võtan lihtsalt paari sõnaga kokku poolfinaali.Alguses ma olin hästi enesekindel kuid kõik pildid tehtud oli siis muutusin päris ebakindlaks ja arvasin kas mina ja Ketryn pääseb poolfinaali või ainult Ketryn.No way, et mina üksi ja siis nii see juhtus.Endalegi üllatuseks olin ainult mina poolfinaalis ja ma ei suutnud seda uskuda.

Poolfinaali teemad olid juba raskemad ja anti ka rohkem aega.Kui enne oli 72h ja kokku 4 vooru siis poolfinaalis oli 5 päeva ja 3 vooru.Esimese vooru teemaks oli kivi ja see pidi järgmise vooru teemaga ühtima aga järgmise vooru teema said alles siis teada kui sinna pääsenud oled.

See oli päris raske ja andis mõelda mida ma pildistama peaks siis? Esimesed mõtted olid leida poest mingisugune kristall  ja sellega siis teatud efekti teha aga ei leidnud kuid ma leidsin ühed teised huvitavad mustad kivid. Mul koheselt nendega ideid ei tulnud aga nad olid huvitavad ja mõtlesin, et ostan need niisama. Äkki tulevikus kasutab neid mõnel pildil.  Õhtul tuli plaan randa minna siisi mõtlesin võtta need kivid kaasa ja äkki tuleb mõni hea idee ja siis seal see sündis. Leidsin ühe huvitava vetikase koha ja tegin pildi ära. Kuid peas ma kogu aeg mõtlesin aga mida ma järgmises voorus teen? Oli täitsa hirm, et äkki mingi portree ja siis lasen modellil lihtsalt hoida neid kive?

Uueks teemaks tuli paber ja siis ma avastasin, et tegu on kivi,paber,käärid,kaev mänguga.Ketryn mainis seda ja ma mäletan veel seda kuid millegipärast jooksis see kõrvust mööda aga siis oli plaan paigas ka. Pilt paberile printida, randa sama kohta minna, teha pildist pilt ja kui järgmine teema on käärid siis ma lõikan pilti sisse ja kui kaev siis laon nendest samadest kividest kaevu ja katan siis kaevu paberiga ja seal oli päris mitu kes seda tegi ja ma täitsa põdesin, et äkki arvatakse ma võtsin teistelt selle idee kuid pääsesin kolmanda vooru kus 50st oli jäänud alles 34 ja teemaks olid käärid. Ma kihutasin kohe esimene päev kääridega randa ja teostasin oma mõtte. Olin kindel, et keegi teeb kindlasti sama moodi aga mina tõmbasin julmalt käärid pilti sisse kui teised seal rohkem imiteerisid pildi lõikamist ja nii uskumatu kui ka see pole, sain ma finaali. Sellest saate lugeda järgmises postituses.

SAN_4082-HDR.jpg
SAN_4279.jpg
SAN_4523.jpg


 

Tanel

Suvine matk rabas

Ühel kuumal päeval mõtlesime sõbrannaga pildistama minna. Leppisime kokku ,et läheme õhtul just ennem loojangut. Seekord valisime pildistamiseks Riisa raba. Ma olin juba väga ammu tahtnud minna, et oma kott kaadrisse saada ja üleüldiselt proovida kuidas on rabas pildistada. Minu arust igati hea kombo, saad akud laetud ja samal ajal ka töö tehtud. Riisa raba ise on selline hästi vaheldusrikas, saab näha nii lagedamat maad, metsa ja veekogusid. Kuna me natukene liiga hilja kohale jõudsime ,siis metsa alas me pildistada ei saanud.  

Ma arvan ,et see oli üks mu lemmikumaid shoote siiani. Fantaasiale oli ruumi palju, sest mängumaad oli palju. Kui lugeda üle katsumused, siis suurimaks oli kindlasti kuumus :D Fotograafilises mõttes ilmselt see ,et mu tavapärase 35mm obje asemel oli mul ainult lainurk ja sellega on minu arvates väga keeruline inimesi pildistada. Sain aga ilusasti hakkama , sest pildid ma ju koju tõin. Sellega ma postituse lõpetaks ja jätan teile siia vaatamiseks pilte.

 

Ketryn

SAN_2486.jpg
SAN_2465.jpg
SAN_2503.jpg

Mu ustav kaaslane igal shootil

Selleks on loomulikult minu National Geographic kaamerakott. Kui ma omale kaamera sain, siis ma teadsin ,et kindlasti tavalises käekotis või käes ma seda tassima ei hakka. Kotti valides üritasin ma leida võimalikult mahuka mudeli. Teadsin ka seda, et kotil võiks olla kaks eraldi osa, üks osa objektiividele ja kaamerale ja teine osa muude asjade jaoks. Minu jaoks oli veel oluline ka see, et kott oleks just seljakott mitte õla oma.

SAN_2470.jpg

Muidugi välimus, mis mulle selle koti puhul kohe silma hakkas, et ta ei ole tavaline igav ja must vaid selline mõnus. Kui ma koti kätte sain, armusin ma veel rohkem, kui selle pilte vaadates. Kott mahutab tõesti meeletult palju, 4-5 objektiivi vabalt+kaamera suur sahtel eraldi veel muude asjade jaoks, kuhu mahub  ära suur käterätik ja lisaks veel ka riided. Veel suudab ta mahutada läpaka, mille jaoks on olemas täiesti eraldi koht, ka saab koti külge kinnitada statiivi. Ma olen enam kui rahul! Kui teiltekkis huvi siis mu kotti saab soetada näiteks siit: https://www.photopoint.ee/kotid-vutlarid-ja-rihmad/814325-national-geographic-seljakott-rainforest-backpack-m-ng-rf-5350

SAN_2528.jpg

Ketryn

Mis siis, kui motivatsiooni üldse ei ole?

Mõtlesin, et kirjutan mitte nii positiivselt, kui tavapärased postitused on. Mul on viimasel ajal täielik motivatsiooni puudus ja tundub nagu kõik veereb allamäge. Ma saan loogikaga aru ,et ma olen nii vähest aega pildistanud, et ei saagi kohe hull tähelend olla. Ma ei tea kuidas teiega, aga ma olen hästi selline inimene, et ma tahan kohe hea olla haha, ma ei suuda leppida, kui ma ei saa mõne asjaga kohe hakkama nii nagu mõni teine mitmeid aastaid tegelenud inimene saab. Selline tunne on, et nagu mingit arengut enam ei toimu ja nagu ei oska enam. 

SAN_2293.jpg

Tegelikult asi siiski nii trööstitu pole ja mul on ees paar päris vinget shooti ja ma üritan asjale teise külje alt läheneda. Taneli üle võib väga uhke olla, tema on Fotojahi kolmandas poolfinaalis ja hoiame kõik varbad ja sõrmed peos, et ta edasi finaali saaks. Mul on selline hea kadedus :D Olen super uhke ka ta üle ,et ta ennast nii kaugele pusinud on.

Ma muidugi püüan edasi ja annan oma parima, õpin rohkem selgeks programmid milega ma töötan ja teen läbi veel koolitusi ja saan aina paremaks. Vahel on meil kõigil aga madalseise ja nendest on täitsa okei rääkida, lõppude lõpuks hakkab ju nii kergem kui saad endast midagi välja mis tükk aega närinud on.

Kuidas teie suvi möödub? Minu oma täiel rinnal ainukene asi mis mind natuke häirib on super päikesepõletus mille ma omale eile hankida suutsin :D

 Lõpetuseks uurin, kas teil oleks mingisuguseid teemasid, millest te kuulda tahaks või üldiseid ettepanekuid millest blogida? 

 

Ketryn

 

Mõtteid fotojahist ja niisama loba

37021317_1020715221430495_5765029954542632960_n.jpg

Minu fotojaht lõppes eelvoorudega, see-eest on Keta siiski esindatud ja Tanel pusib edasi juba poolfinaalis. Mis see fotojaht mulle siis ikkagi andis. Üldiselt on hästi tore see ,et selliseid asju korraldatakse. Mingeid piire polnud ja kõik said ennast proovile panna, kes vähem, kes rohkem. Ma võtsin asja väga tõsiselt ja pusisin iga ülesandega täie tõsidusega. Kõige olulisem asi mida fotojaht mulle õpetas on järjepidevus. Käid ja pildistad niikaua kuni pild on käes ja just antud teemas mitte mingi suvaline pilt. Enesekindlust andis kindlasti juurde, kui võõrad inimesed su pildile ikka like viskasid oli see justkui tunnustus, et olen hakkama saanud. Ma hoian igastahes pöidlad pihus ,et Tanel ka poolfinaalist edasi saaks, hoidke teie ka!

Miskit on meil siiski veel Ketaga plaanis. Ma nüüd ei oska öelda, kui võrd hästi näiteks mina isiklikult sellega hakkama saaks aga ega ennem ei tea kui pole proovinud. Nimelt mõtlesime proovida ka üles lindistada oma tegevuse, kus me käime ja mis täpsemalt teema. Kindlast oleks see ääretult põnev. Kui ma selle postitusega ühele poole saan siis ongi plaan avastama minna ühte kohta ja ehk mõningad prooviklipid teha. Ma loodandgi, et ühel päeval on siin blogis palju, palju põnevat millele hiljem tagasi vaadata. Suvi on täies hoos ja plaan on Eestis ringi trippida nii palju kui on vähegi võimalik, avastada mahajäetud kohti, proovida vlogimist ja muljetada niisama.  Loodan ,et teie naudite suve täiel rinnal!

 

Ketryn

Jõe äärne shoot ja Fotojaht

Vahepeal on olnud veel kaks fotojahi etappi. Räägin kõigest aga järge mööda. Ühel laupäeva õhtul, kui fotojahi etapi lõpuni oli jäänud umbes 12 tundi teadsime väga hästi, et meil on suur tuli takus ja me PEAME kohe pildistama minema.  Õhtu oli õnneks super ilus ja meie teekond väga pikk. Alguses viis meie tee meid jälle randa aga sealt me ei leidnud ühtegi pildistatavat objekti. AHJA teemaks oli "sport" kujutleda võis üldiselt ka liikumist. Kuna meil kahel tekkis suur igatsus ka vanade seikluste järgi, siis uut sihtkohta otsides viis meie tee ka korra vana haigla juurde. Kuidas oleks tahtnud sisse kiigata ,aga rutt oli suur! Ühe klõpsu ma siiski tegin. 

SAN_1963.jpg

Meie tee lookles mööda tänavaid jaansoni rajale, mõtlesime , et kui nüüd loogiliselt võtta siis mõni inimene äkki ikka sporti seal teeb. Nii me siis klõpsisime paar pilti paatidest ja mööduvatst ratturitest.Õhtu oli väga humoorikas ja väljakutseid pakkuv. Minu lõplik võistlustöö oli selline; 

36440214_10214165049354244_6735307085828849664_n.jpg

Ja üsna ruttu tuli ka uus teema milleks oli " tänavafotograafia". Meil on nagu mingisugune trans taneliga alati kui kesklinnas kokku saame , liigume ranna poole, okei seekord küll läbi rüütli, kus sai pilte klõpsitud päris palju. Fotojahiga on selline naljakas lugu, et see paneb sind väga suuresti proovile, sul on ainult ja ainult üks teema mida sa pead üritama püüda ja minu jaoks on olnud see teekond väga õpetlik ja arendav. Ma panen siia sellest tänava voorust paar pilti, võistlusesse läks pilt millel on kujutatud kirikut. 

SAN_1994.jpg
SAN_2032.jpg
SAN_2014.jpg
SAN_2010.jpg

Ja sellega meie päev ei lõppenud, kuna juba on kujunenud nii ,et Lona saab kõik oma blogi pildid minult, siis oli vaja pildistada üles ka tema järjekordne postitus, seekord oli rõhk jalanõudel. Seekord suundusime ranna asemel jõe äärde ja pildistasime üles neli paar jalanõusid. Nende piltidega olen ma juba ise päris rahul- Jätan teile pildid ka sellest shootist ja sellega lõpetaksin  tänase postituse.

 

Ketryn 

SAN_2093.jpg
SAN_2068.jpg
SAN_2075.jpg
SAN_2102.jpg
SAN_2136.jpg

Fotojaht

Mõtlesime Taneliga, et paneme ennast proovile ja osaleme suvisel fotojahil. Hetkeseisuga on 2 vooru olnud ja mina võin öelda ,et olen enda tulemusega  rahul, ma ei julge päris võistlus pilte siia panna aga midagi samast shootist ehk ikka. Ma olin alguses päris hirmul, arvasin ,et millegi sellisega ma küll hakkama ei saa, aga mõtlesin, kui ma ei proovi siis ei saagi teada. Esimeste voorude teemadeks olid "maastik" ja " portree". Maastikku käisime pildistamas koos Taneliga. Meil sai hästi palju nalja ja igati tore õhtu oli. Muidugi oli supper raske saada 2 pilti erinevates kohtades ja täiesti erinevate nurkade alt. 

Portreed pildistasime me eraldi, minul oli kodust modell võtta ja Tanel ostsutas teha autoportree. Järgnev teema millele on vaja pilt nuputada on "sport" mul paar ideed on, kus ma selle pildi üles võiks võtta, homme lähen õnne proovima. Pärnus algasid ka hansapäevad, niisiis on linn paksult rahvast täis, ehk ka harrastussportlasi :D 

Jätan teile vaatamiseks paar pilti samadest shootidest, mis tegin fotojahi tarbeks. Loodetavasti olen homme juba uue postitusega tagasi! 

Ketryn

SAN_1822.jpg
36240695_2177029615859713_8666728998094503936_o.jpg

Videograafia ja selle töötlus minu elus, ehk "Kuidas ma videograafiasse jõudsin"

Kuna mul pole hetkel pildistamisest midagi kirjutada siis ma kirjutaks hoopis filmimisest.

Filmimine pole mulle eriti võõras kuigi ma pole seda väga teinud. Filmindus ja videograafia oli tegelikult mul enne fotograafiat unistuseks ja lapsepõlves mu ümber oli väga palju tehnikat millega sai filmida.

Kuid oleks internet ka mu ellu võib olla varem tulnud ja ma oleks teadlik olnud, et internetis on palju minu sugusi videograafia huvilisi siis oleks ilmselt ma praegu suurem videograaf kuigi videosi sai teha palju.

Sugulasega sai ikka alati lollusi üles filmida ja igasuguseid programme katsetatud teha mis kusagilt ajakirjade vahelt dvd-ga tuli aga see oligi rohkem selline oma lõbuks.Sugulasega olime see aeg ainsad sõbrad sest, ega ma eriti populaarne poiss polnud ja eks neil olid ikka uhkemad arvutid ja internet kus kõike saada oli kuid neil polnud sama huvi mis minul. Teised olid rohkem muusika huvilised. Kes arvuti DJ ja kes kitarri.

Minu huvi oli ikka videograafia ja fotograafia aga aitab nüüd sõpradest ja sugulastest ning tuleme ikkagi minu juurde nüüd.

Teismelise eas kui lõpuks ka maakodu internet sai mida naabriga jagasime või õigemini mida naaber jagas meiega siis võib olla mõned 90date lapsed mäletavad kui tore ja kiire see internet oli.

Youtube ikkagi suutis midagi ära laadida ja eks sealt siis hakkas inspiratsiooni ja motivatsiooni tulema kuigi seda nüüd video töötluses sest teismelise eas kadus see filmimine kuidagi ära ja silma jäid  mängurid nagu PewDiePie ja muud sellised. Sai siis filmimist nii öelda digitaalselt tegema hakata ja videotöötlust katsetama hakata. Selle kõrvalt ka muidugi palju pildi töötlust.

Ikka ja jälle nägid YouTubes midagi põnevat ja siis üritasid seda järgi teha kuigi minu tulemus oli kordades kohutavam ja no  interneti need muidugi ei jõudnud sest mida sa üles laed kui isegi allalaadimis kiirus oli olematu.

Unistasin kunagi l ikkagi filmi töötleja ja filmija olla kusagil aga mida aeg edasi seda kaugemaks see asi jäi ja tulid peale nooruse lollused, peod ja ringi laaberdamised kuid õnneks need ajad läksid kiirelt üle.

Vanemaks saades alustasin ma jällegi mängude filmimist ja mässasin niisama videotöötlus programmidega ja selleks ajaks oli ka vähe normaalsem internet.

Üks päev avastasin ma sellise YouTuberi nagu “Film Riot”. Film Riot on kes tegi youtube lühifilme, videosi ja ka õpetusi kuidas ise ehitada omale filmi varustust ja kuidas filmi efektid käivad ja my gaaad kui vaimustusse ma sattusin sellest.Ma läksin sellest nii põlema ja ma vaatasin ja vaatasin neid ning mõtlesin, et pean ka saama kaamera endale aga kui hindasi vaatasin siis pisar tuli silma.

Sinna see unistus ka mõneks ajaks jäi. Kuid väga palju sai siiski uurida videonduse kohta uurida ja lõpuks siis ma oma esimese läpaka millega sai kaasa kaamera.See oli küll mingi seebikas kuigi päris kõva seebikas.

Sealt ma hakkasin rohkem pildistamisega tegelema kuid filmisid ikka vahel midagi, et natuke video töötlust proovida aga sellega ei saanud ever sellist kvaliteeti mis oleks kõlbulik töötlemiseks ja ma unustasin

mainida, et esimene programm oli ikkagi windows movie maker aga mina õppisin seal sellised asjad selgeks mis teoreetiliselt võimatu selle programmiga teha. See jutt on küll rohkem kujunenud lapsepõlvest ja töötlemisest kui filmimisest aga läbi youtube ma siis lõpuks sain rohkem tuttavateks ka kaameratega. Tänu Eesti youtuberile SarioTV kes filmis ka sketse ja blogist vana tuttav Canon 600D.Muide Canon on väga hea filmikaamera, soovitan aga kui tahad fotograafiaga tegeleda ja ka öö fotograafiaga siis  Nikon ja hea filmi kaamera on ka Soni. Odavamad Canonid pildistavad ka hästi aga valges.

Sai siis tänu SarioTV-le oma sihik selle Canonile panna, tööle minna raha koguda ja see ära osta. Alguses sai küll midagi sellega filmitud aga kuna oli suht lahja mälukaart ja filmimiseks kaardid olid väga kallid siis jäin ma fotograafiale ja fotograafias sai mul nüüd 4 aastat täis hiljuti. Nüüd lõpuks olen ma jälle vaikselt filmimisega tegelemas. Huvi kasvas jälle sellest, et pikalt fotograaf youtubereid vaadates kohtasin ma mitte Eesti youtuberit vaid üli lahedat Kanada youtuberit Peter McKinnonit .Ta tegeleb filmimisega ja fotograafiaga ja teeb YouTubes videosi ning õpetab kuidas seda kõike teha .Sealt hakkas külge mulle B-Roll videod.

Nende tegemiseks pole palju vaja kuid siiski see on väga keeruline.Eks sai hakata palju tema videosi vaatama, seadeid õppima kuigi seadeid olin ma eelnevalt Film Riot-lt teada saanud kuid siis polnud kaamerat ja need seaded ei öelnud mulle siis midagi aga kõik oli juba tuttav.Kuna ma blogis eksisteerin suht vähe siis ma üritan rohkem YouTubes midagi korraldada. Videod mis ma teinud olen nende lingi saad sa postituse lõppust.

Nikon pole küll kõige tugevam filmimises aga ma juba olen jonnakas ja tahan ikka teistest erineda siis mina filmin Nikoniga sest nikon on väga hea fotograafia kaamera. Ma ei tahaks jälle kaamerat vahetada sest mulle meeldib Nikon ja kui ei ole minu kaamerate ajalooga kursis siis seda saad teada vanemast postitusest *Minu 4 aastat fotograafias* võimalik, et see vahetus võib tulla aga kui peaksin rikkamaks saama ja videondus läheb rohkem käima ja kui on tunne, et ikkagi ei saa Nikoniga nii head filmi siis Sony või Canon :* ''Hit me up'' aga kui teema huvitas ja on rohkem huvi või küsimusi mille kohta tahaks rohkem teada siis KeTa Facebook või Email on sulle avatud. Mine tea võib olla näeme sinu küsimustega hoopis juba YouTubes kus ma sulle vastan.

Tanel

 

Üks aasta tagune päev

Umbes aasta tagasi palus sõbranna, et ma teeks temast jooga stuudios pilte. Alles hiljuti oli ta käinud indias ja selgeks õppinud jooga õpetaja ameti. Ma ütlen päris ausalt lubasin talle ,et teen selle ära tema kaameraga ja ,et saan hakkama. Tegelikult valdas mind hirm teadmatuse ees mul polnud õrna aimu ka millesse ma ennast mässisin. Hakaksin meeleheitlikult youtubest videosid vaatama ja kaamera seadmeid õppima, kuigi sellel ajal polnud mul isegi automaat programmist õrna aimu, rääkimatta millestki muust. Läksin veel päev ennem rabasse pildistama, et mingisugustki sotti saada. Ühe pildi mis ma hiljem ka ära töödelda oskasin sain rabast küll, tegemist oli tegelikult väga pilviise päevaga. 

IMG_1717.jpg

Kuna ma olin peatumas estonia spas ja seal on vinge treeningsaal, siis leppisime Kristiinaga kokku ,et kohtume seal ja minu toas on mugav riideid vahetada ning vajadusel sättida. Mind valdas ausaltöeldes kerge paanika kui ma seal toas istusin ja kaamerat vaatasin :D Tegelikuses ei olnud midagi hullu, tegemist oli siiski mu sõbrannaga ja meil sujus päris hästi. Nüüd aastake hiljem oskasin ma pilte töödelda ja vaatasin ,et tegelikult parandusi tehes polegi kõige hullemini välja kukkunud pildid.

IMG_1831.jpg
IMG_1847.jpg
IMG_1854.jpg

Ma tahan aitäh öelda Kikule, kes mind mugavustsooist välja upitas ja lasi mul astuda esimese sammu fotograafia maailma. Kui sa poleks praegu teiselpool maakera siis ma viiks su uuele shootile ja teeks palju paremad pildid. Miss u babe!

Ketryn

 

 

Kuidas ma õppisin tootefotosid tegema

Miks mul üldse neid tootefotosid vaja oli? Oleme sõbrannaga käima lükkamas väikest firmat ja see nõudis minult ka suuremat pingutust just nimelt fotograafia osas. Mul on üks ammune tuttav, kes jagas lahkelt minuga fotokursuse koolitusi ja sealt leidsin kohe sobiva. Õppisisn hoolega ja läbisin vahepealseid teste, sest teadsin kohe on aeg oma teadmisi rakendada. Ma ütlen ausalt ma pelgasin neid tootefotosid väga ja päris kindlasti nõudis see minult senisest rohkem pingutust. Ma tahtsin tõesti head pildid saada.  Ma arvan ,et tuli välja küll.  Alguses küsisin ma palju abi ka Taneli käest aga uue toote ette võtmisel sain juba ise asja rohkem kätte. Nüüdseks on mul kaamera manuaal ka päris selge ja automaat programm kindlasti nurka visatud. Mis jätab pildid muidugi palju efeksemad.  Ma ei oskagi suurt midagi rohkem selle koha pealt öelda. Jätan teile pildid sirvimiseks ja otsustage ise kuidas ma hakkama sain ;)

SAN_1486.jpg
SAN_1529.jpg
SAN_1531.jpg
SAN_1544.jpg

PS: Aitähh Henryle, kes andis mulle võimaluse ennast harida. Ja stay tuned, tulemas on palju ägedaid postitusi! 

Ketryn!

 

Kuidas me lõpuks koos pildistamas käisime

Naljaks lugu küll, KeTa taga on küll kaks fotograafi, kes alustasid pildistamist koos aga viimasel ajal on see pigem haruldus leida meid koos pilte püüdmas. Ma ise arvan ,et ma olen piisavalt jäärapäine ja tahan kõike katsetada. Tanel on aga vastupidi juba vana kala, kes teab milliste reeglite järgi peaks pilte tegema. 

Ühel õhtupoolikul suundusime muuli juurde, minu jaoks juba päris tavaline asukoht kus pildistada, aga ma polnud veel püüda saanud päris seda loojangut mis ma tahtsin, kus oleks natukene rohkem värvi kui ainult kollane. Eelnevast korrast hakkas mulle silma üks fotovõimalus mida ma millegipärast kasutada ei taibanud, seekord sai aga viga parandatud ja nii ma seal märja liiva sees istusin ja klõpsisin. Kätte sain sellise pildi: 

SAN_1340.jpg
SAN_1334.jpg

Muidugi naljaks oli see ,et mulle tundus, justkui Tanel oleks mu osas alla adnud :D Siis otsustasin ma aga hoopis teda pildistada, omas elemendis. Mulle meeldivad kuidas need pildid välja kukkusid.  Üldse tunnen ma inimestega rohkem sidet kui loodusega. See on muidugi hetkeline tunne, see kõik võib muutuda, kui ma omandan vastavad oskused.  Koos on tõsiselt vinge pildistada aga ma ootaks nagu mingit challengit, tahaks midagi uut, kusagil uues asukohas, kus ma ennast enam liialt mugavalt ei tunneks. Mõni uus linn oleks selle jaoks super. Mu süda muidugi tuksub ka endiselt mahajäetud kohtadele, meil on plaan leida mõni niisugune ja kindlasti sellest ka siis kirjutada. Praeguseks lasen teil vaadata parimad palasid tollest õhtust ja pakkumine endiselt jõus, kui keegi soovib tulla minule või Tanelile katsejänesteks siis oleme avatud igasugustele pakkumistele.

 

Ketryn 

SAN_1327.jpg

Neli aastat fotograafiat

Neli aastat fotograafiat

 

Olen tegelenud fotograafiaga tänaseks juba neli aastat.Alles oli kui läksin oma esimesele suuremale töökohale ja ostsin  kaamera milleks oli Canon 600D millega Ketryn põhimõteliselt oma fotograafia teekonda alustas.

Mina alustasin koheselt manuaalse programmiga kuna esimene eesmärk oli kaamera ära õppida ja siis alles pildistama hakata.Vaatasin internetist videosi mida miski seade tähendas ja hakkasin koheselt katsetama.Pildi töötlemine pole mulle üldse võõras. Sellega ma tegin algust juba väga noorelt kuigi Lightroomi jõudmisega kulus ikkagi umbes pool aastat.Algusesoli natuke harjumatu  aga nüüd ei kujutaks ettegi kui Lightroomi ei eksisteeriks.

Canoniga ma pildistasin umbes aasta ja tol ajal oli ta tõesti üks väga hea kaamera oma hinna klassis ja algajale üldse üks väga lihtne kaamera.Kuid mu esimene kaamera varastati pärast aastast kasutamist. Vanemad olid nõus toetama mind uue kaamera ostuga, sest nägid, et ma olen tõesti fotograafiase armunud aga ma siiski suutsin ise uuesti omale kaamera osta ja selleks oli Pentax k-s2, ilus valge kaamera.Võisin ka seda umbes aasta kasutada ja avastasin, et see ei ole minu kaamera.Kaamera ise enesest oli väga ilus, mugav ja väga hea.Ilmastiku kindlus ja mis kõik inglis keeli ''Futures'' tal peal olid kuid objektiivi valik oli väga kesine.Mudugi oli iga klassi jaoks olemas oma objektiiv aga noh hinna klassi ei olnud küll valida.Ma müüsin seda jupp aega ja jõudsin enne kõrvale osta Nikon D7200 kuna Pentaxi müümisega läks väga kaua aega.

Väga lahe oli omada kahte kaamerat. Lõpuks siis üks ostja ikkagi tuli.Ta oli mingi ürituste pildistaja või midagi sellist.Küll ta pusis ja mässas selle kaameraga kui ta lõppuks selle jah sõna ära ütles. Kui Pentax müüdud sai siis  vaatasin omale lainurk objektiivi mille üle olen ma väga õnnelik.

Nikoniga olen ma nüüd kusagil siis kaks aastat pildistanud ja on küll plaane uuendada kuid vaataks ikkagi objektiive ja tahaks ka drooni lisaks saada. Mudugi olen aastatega kogemusi ja tarkust pildistamisel juurde saanud kuid arengut võite kiita ainult teie vaatajad. Ise oma arengut on väga raske kõrvalt vaadata. Osa pilte oleks justkui algus aegadest paremad aga kohati on arengut olnud ja päris sellisi pilte mis alguses vahepeal tuli enam ei ole tulnud.

Need neli aastad on olnud küll rasked kuid mu ellu väga palju uut ja põnevait toonud.Lõpetuseks panen siis igast aastast pildi mis mulle kõige rohkem meeldib.

 

2014.jpg
2015.JPG
32741572_975158919319459_3998403300314578944_n.jpg
2017.jpg
2018.jpg